Ehitussektori töötajad kasutavad juba ammu mobiiliäppe toidu tellimiseks, käivad poes iseteeninduskassades ja allkirjastavad dokumente mobiiliga. Võiks arvata, et turg on digitaliseerimiseks ammu valmis, kuid ehitusplatsile jõudes vaatavad endiselt vastu kortsus paberid ja käsitöölised. Mis on ehitussektori aeglase digitaliseerimise tagamaad?
Neid küsimusi on arutatud 2022. aasta McKinsey uuringus, kus heidetakse probleemi tagamaadele teaduspõhine pilk. Näeme, et ehitussektoris on tõhusa kasvu saavutamine eriti raske nelja põhjuse tõttu: ehitussektori killustatus, projektipõhine lähenemine, madalad marginaalid ja raskused muutustega kohanemisega.
Wenture tegevjuht Kaur Tull vaatab lähemalt uuringus väljatoodud takistusi ja jagab nõuandeid ehitusettevõtetele, kuidas iga ettevõte saaks neid ületada.
Probleem 1: Digitehnoloogiate vastuvõtmist takistab töövoo killustatus
McKinsey uuring leiab, et digitaalsete tehnoloogiate laialdast vastuvõtmist pidurdab ehitussektori killustatus. Enamus ehitusettevõtteid on väikesed, tihti alla kümne töötajaga. Samas keskmise projekti puhul kaasatakse üle 100 erineva osapoole. See tähendab, et ka töövoog on tihti killustunud ja terviksüsteemide kasutuselevõtt on raskendatud.
Killustunud töövoo puhul soovitab Kaur Tull alustada digitaliseerimist väikestest sammudest. Kui ei suuda digitaliseerida tervikut, siis aitab juba kasvõi väikese jupi parendamisest: “Teinekord muudab töö sujuvamaks juba see, kui muuta kasvõi väike osa tööst mugavamaks. Lihtne näide on fotodele kommentaaride jätmine – ehituses on selle järele tihti vajadus, aga näeme, et harva on kasutusel mõni mõistlik süsteem. Elu muutuks juba oluliselt lihtsamaks, kui võtta kasutusele nt Lightshoti programm. Vajuta ekraanisalvestuseks nuppu, lisa märkused lihtsalt pildile ja saada tulemus kuhu vaja. Selle vidinaga võib mõni töötaja võita paar minutit päevas ja paar päeva aastas.”
Samas nendib Tull, et mõned eesrindlikumad ettevõtted võivad mooduleid ja rakendusi endale üle kuhjata, mis tekitab juba uusi probleeme: “Kui erinevaid tarkvarasid kuhjub palju, tasub oma valikud uuesti üle hinnata. Äkki saab neid tarkvarasid omavahel ühendada ja töövoogu seeläbi lihtsamaks muuta?”
Probleem 2: Projektipõhine lähenemine ehituses takistab muudatusi ettevõtte tasemel
McKinsey uuring leiab, et ehitussektori projektipõhisus takistab digitaliseerumist. Nimelt on iga projekt alati oma nägu ning seda juhib erinev inimene, olgu selleks projektijuht, IT-juht või hankejuht. Tihti otsitakse digitaalseid lahendusi iga kord uue inimese poolt uuele projektile, mitte ettevõttele tervikuna. See aga tähendab, et iga kord kulub uuesti aega ja nuputamist uue lahenduse kasutamiseks.
Kaur Tull soovitab projektipõhistel ettevõtmistel teha digitaliseerumise koosolekuid, kus analüüsitakse, millised tarkvarad on eri projektides toiminud: “Kui ühes projektis on tarkvara hästi töötanud, tasub seda proovida rakendada ka teises projektis. Järjepidevus tehnoloogia kasutamisel annab olulise ajavõidu ja lubab ka töötajatel eri projektidega tulevikus kiiremini kohaneda.”
Tull lisab, et kõike ei pea tingimata ise välja mõtlema: “Kui soov on olemas, aga ise ei jõua eri võimalustesse süveneda või analüüse läbi viia, siis on olemas rida ettevõtteid, kes aitavad rakendusi kasutusele võtta. Näiteks pakuvad tarkvarade esindajad enamasti tasuta konsultatsioone, mille käigus pakutakse erinevaid võimalusi probleemide lahendamiseks. Aga ka meie Wentures juhendame huvilisi, milliste tarkvarade abiga just konkreetse ettevõtte töövooge efektiivsemaks muuta.”
Probleem 3: Madalad marginaalid ehitussektoris pärsivad IT-investeeringuid
McKinsey uuring toob välja, et ehitussektori madalad marginaalid ja suurenev inflatsioon teevad investeeringud keeruliseks. Kui tüüpiline IT-kulu on ehitusettevõtetel 1 kuni 2 protsenti käibest, siis teistes tööstusharudes on see palju suurem – 3 kuni 5 protsenti käibest. See tähendab, et tõsist digitaliseerimist tehaksegi harva ja suur potentsiaal on veel kasutamata.
Tull nendib, et seetõttu võtavadki paljud kasutusele n-ö riiulitooted, mis on taskukohasemad: “Turul on palju erinevaid karbitooteid, mis sobivad massidele ja on mõeldud ettevõtetele, kes ei ei ole võimelised suuri ja spetsiifilisi arendusi ette võtma. Paljude ettevõtete jaoks nendest täiesti piisab.”
Samas nendib Tull, et ka suuremahulistest investeeringutest ei pea väikeettevõtted suud puhtaks pühkima: “Täna on nii palju ja erinevaid toetusmeetmeid, mille abil saavad ka väiksemad ettevõtted oma digiunistused ellu viia. Tuleb olla ise agar ja lahendusi otsida. Praegu on konkurents ka veel mõistlik ja hea aeg jalg ukse vahele saada, varsti enam nii soodne moment ei pruugi olla.”
Probleem 4: Traditsiooniline ehitussektor ei ole avatud muudatustele
McKinsey uuring toob välja, et paljud ehitusettevõtted on oma loomult väga traditsioonilised ja nende töötajatel võtab uute tehnoloogiate omaksvõtmine kaua aega. Näeme küll kasvavat nõudlust digitoodete vastu – olgu põhjuseks tööjõupuudus või vajadus suurema läbipaistvuse järele, ent muutused ei ole endiselt piisavalt kiired.
Tull nendib, et traditsioonilisus on ka siin Eestis suureks probleemiks ja toob näite: “Ehitusel ei ole mingeid digitaliseerunud töövooge. On projektijuht, kellel on telefonis oma kontaktid ja kes kamandab töölised projektile endiselt sõnumi teel.”
Traditsiooniliste töömudelite vastu ei aita aga muu, kui vajadus konkurentsis püsida. Tull leiab, et varsti jõuab see aina rohkematele ettevõtetele ka kohale: “Selge on see, et digitaliseerumine on võti ettevõtte skaleerimiseks, mitmete projektide korraga haldamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tegeleme ikkagi võidujooksuga, kus esimesena alustajal on märgatav turueelis. Esimesed on tänaseks juba ammu kohalt jooksnud, aga praegu on võimalik veel teisena startida.”
Kokkuvõttes võib öelda, et ka killustunud projekte, inimesi ja töövooge saab digitaliseerida, olgu siis tervikuna või jupi kaupa. Kui ise ei oska, annavad nõu tarkvarakonsultandid. Kui ise ei jaksa investeerida, siis tasub aga vaadata toetusmeetmete poole. Peamine on tegutseda, sest muutused tulevad niikuinii.
