Hoone BIM-mudel läbib algusest lõpuni üheksa etappi. Tootmisettevõtte andmed tulevad mängu vaid ühes neist – BIMi elukaare tootmisetapis (fabrication). See on hetk, mil mudelisse lisatakse toote reaalne geomeetria ja spetsifikatsioon.
Kust need andmed aga sinna saavad? Enamasti mitte sealt, kust tuleb hinnapakkumine. Tellimuse hinda arvutav tarkvara pole see, mis loob BIM-objekti. Üks on CPQ või ERP, teine CAD või BIM. Erinevad pakkujad, erinevad ülesanded. Vaikimisi puudub nende vahel igasugune seos.
Selles artiklis vaatame, mis muutub, kui see enam nii pole. Mis juhtub, kui üksainus tootekonfiguratsioon loob korraga nii hinnapakkumise kui ka BIM-objekti?
Üheksaetapiline BIMi elukaare diagramm, mis näitab tootmist (fabrication) kui etappi, kus Wabric tegutseb
Kuidas andmed BIMi elukaares liiguvad?
Mis on BIMi elukaar? Hoone eluea jooksul läbib BIMi elukaar üheksa etappi. Need on concept (ideekavand), design (projekteerimine), analysis (analüüs), scheduling (ajakava), fabrication (tootmine), construction (ehitus), handover (üleandmine), operations and maintenance (haldus ja hooldus) ning renovation (renoveerimine). Seejärel algab ring uue concept-faasiga otsast peale. BIM ehk ehitusinfo mudel on digitaalne mudel. See kannab läbi kõigi etappide endas reaalseid andmeid, mitte pelgalt kujundeid. Arhitektid ja insenerid vastutavad suurema osa elukaare eest. Tootmisetapis (fabrication) võtavad ohjad üle tootmisettevõtte andmed.
See pole enam ammu nišiteema. BIMi kasutus Euroopa ehitusprojektides on kasvanud 10 protsendilt (2009) 53 protsendini (2025). Põhjamaades on see juba pigem reegel. USP Marketing Consultancy andmetel on ettevõtete tasandil BIMi kasutus Rootsis 93% ning Taanis ja Hollandis 78%. Tootmisettevõte, kes selles protsessis korralikult ei osale, kaotab järjest oma turuosa.
Miks luuakse BIM-objekt pakkumisest eraldi? Kui arhitekt saab tootja objekti kätte, lisab ta selle reaalajas muutuvasse mudelisse. Objekt peab käituma nagu päris toode. Õiged mõõtmed, materjalid ja vastavusandmed peavad sobituma hoone iga teise süsteemiga. See tähendab, et keegi peab kuskil tarkvaras selle objekti valmis modelleerima.
Tavaliselt on objekti loomine ja hinnapakkumine kaks täiesti eraldi tööprotsessi. Hinda arvutab CPQ või ERP. Objekti teeb CAD või BIM. Neid ei seo miski. Seega sõltub puhtalt kellegi vabast ajast, kas BIM-objekt üldse tehakse ja kui täpselt see tellimusele vastab.
Eraldi loodud vs. pakkumisest sündinud objekt
Mõtle BIM-objektist kui toote digitaalsest legoklotsist. See on kuju koos vajalike andmetega. Arhitekti mudel hoonest koosneb tuhandetest sellistest klotsidest. Enam-vähem õige kujuga klots sobitub paika ja näeb ekraanil hea välja. Kas see aga tegelikult ehitatava tootega kattub, on täiesti teine küsimus.
Käsitsi ja eraldi loodud objekt on enamasti üldine. See tehakse siis, kui keegi parasjagu mahti saab. Üks mudel esindab tervet tooteseeriat, sest iga versiooni käsitsi modelleerimine pole realistlik. Tootevaliku muutudes see vananeb ja vajab kohendamist. BIMi mõistes asub see fikseeritud detailsusastmel (LOD), mida harva muudetakse.
Hinnapakkumisest sündinud objekt on aga hoopis teine tera. Sama konfiguratsioon, mis arvutas hinna, loob ka BIM-objekti. See peegeldab täpselt seda, mis päriselt telliti – õigeid mõõtmeid, materjale ja viimistlust. Tootevaliku muutudes uueneb see automaatselt. See pole fail, mida peab käsitsi haldama. See on andmete projektsioon ja kohe valmis arhitekti mudelisse minema.
BIM-objektidest saab alguse kogu infovoog. Seetõttu on äärmiselt oluline, kas alguspunkt on üldine või täpne. Ainult üht neist saab luua automaatselt.
Mida arhitekt tegelikult võidab?
Siin on veel üks kasusaaja ja see pole tootmisettevõte.
Täpne projektipõhine objekt tähendab, et arhitekt ei pea ootama disainiosakonnalt eraldi joonist. Objekt ei põrku mudelis teiste süsteemidega. See loodi algusest peale õigetes mõõtmetes. Ehituse alguses on vähem üllatusi, sest spetsifikatsioon ja tegelik toode on identsed.
Täpne objekt tasub end ära ka pärast hoone üleandmist. Haldusmeeskonnad võtavad mudeli üle, kasutades tihti COBie standardit. Struktureeritud objekt sobitub sinna sujuvalt. Käsitsi muudetud üldine teegifail (library file) on selleks ajaks aga koorem. Selle kontrollimine nõuab liiga palju lisatööd.
Seda tasub arhitektile otse välja öelda. Objekt on loodud täpsest konfiguratsioonist ja seda pole kordagi käsitsi muudetud.
Sama mudel lahendab joonised, BIMi ja nõuded
Tõestus: Krah Pipes
Krah Pipes tegi tootmisjooniseid varem vana loogikaga. Müük teeb pakkumise, insenerid joonistavad selle ümber. Klient palub muudatust ja insenerid joonistavad kõik uuesti. Enne tellimuse lukustamist oli 16 parandust täiesti tavaline. Wabric platvormil on see arv standardmudelite puhul null. Joonist ei joonistata kordagi ümber. Tegu on sama parameetrilise mudeliga, mis lõi ka hinnapakkumise.
Just nii näeb välja olukord, kus hinnapakkumine on kohe ka inseneritöö väljund.
Vaata, kuidas Krah Pipes kaotas vajaduse jooniseid manuaalselt muuta →
Sama mudel teeb ära ka BIMi
Parameetriline mudel, mis arvutab hinna ja loob tootmisjoonised, väljastab ka IFC-objekti. See on avatud ja neutraalne vorming, millel põhineb kogu openBIM. Seda on kiire ja lihtne meeskondade vahel liigutada. Samuti on selle avamine kõigile tasuta.
See pole tooteseeria üldine koopia. See on tegelik konfiguratsioon koos õige geomeetria, materjalide ja klassifikatsiooniga. Objekt on kohe valmis minema arhitekti Revitisse või Archicadi.
BIMi tavapraktika näeb ette ühesuunalist reeglit. Kogused ja joonised peavad tulema mudelist, mitte vastupidi. Wabric CPQ ja Produce moodulid rakendavad sama reeglit tootja andmetele. Ühest konfiguratsioonist sünnivad korraga kliendile suunatud pakkumine, CAD-joonis ja BIM-objekt. Pärast müüki pole vaja enam BIMiga eraldi vaeva näha.
Edumaa vastavusnõuete täitmisel
Parameetriline BIM-objekt pole ainult geomeetria. See sisaldab ka materjale, klassifikatsioone ja päritoluandmeid. Täpselt sama info elab tooteinfo haldussüsteemis (PIM). Just sellist masinloetavat vormingut nõuavad Euroopa Liidu digitaalse tootepassi (DPP) reeglid.
Tootmisettevõte, kes teeb siiani pakkumisi Excelis, seisab andmete korrastamiseks silmitsi mitmeaastase projektiga. Ettevõte, kes genereerib juba praegu iga pakkumisega struktureeritud objekti, teeb suurema osa sellest tööst ära oma igapäevase müügi käigus.
Korduma kippuvad küsimused
-
Mis on BIM? Ehitusinfo mudel on hoone digitaalne koopia. See kannab endas läbi kogu elukaare reaalseid andmeid ja on kõigi osapoolte ühine tõeallikas.
-
Mis on BIMi elukaare etapid? Neid on üheksa: concept (ideekavand), design (projekteerimine), analysis (analüüs), scheduling (ajakava), fabrication (tootmine), construction (ehitus), handover (üleandmine), operations and maintenance (haldus ja hooldus) ning renovation (renoveerimine).
-
Kus on tootmisettevõtete koht BIMis? Peamiselt BIMi elukaare tootmisetapis (fabrication). See on hetk, mil mudelisse siseneb toote reaalne geomeetria ja spetsifikatsioon.
-
Mis vahe on üldisel ja tootjapõhisel BIM-objektil? Üldine objekt on tootekategooriat tähistav koopia, kus paljud omadused on määramata. Tootjapõhine objekt sisaldab konkreetse toote reaalseid mõõtmeid, materjale ja toimivusandmeid.
-
Kas konfigureeritav toode vajab BIM-objekti? Jah, isegi rohkem kui standardtoode. Kuna sellel puudub fikseeritud kuju, suudab tavaline teegiobjekt (library object) seda vaid ligikaudselt jäljendada. Ainult konfigureerimise hetkel loodud parameetriline objekt vastab tegelikkusele.
-
Kas parameetriline BIM-objekt aitab ELi digitaalse tootepassiga (DPP)? Jah, see teeb suurema osa tööst ära. DPP nõuab masinloetavaid andmeid ning parameetriline objekt juba sisaldab neid.
-
Mida võidab arhitekt tootja BIM-objektist? Peamiselt aega ja täpsust. Objekt vastab tegelikule konfiguratsioonile. See sobitub süsteemidega, ei vaja käsitsi muutmist ja on väärtuslik ka hilisemal hoone haldamisel.
Tootmine on ainus etapp, kus mudelisse sisenevad otse tootmisettevõtte andmed. Kui lisad mudelisse üldise asendaja asemel reaalse objekti, kandub selle väärtus edasi projekti lõpuni: see kattub joonistega, vastab nõuetele ja on täpselt see, mis päriselt ehitatakse.
Autorist
Kaur Tull on Wabric tegevjuht ja volitatud ehitusinsener (Eesti kvalifikatsiooniraamistik, tase 7), kellel on pikaajaline kogemus BIM-koordineerimise ja modelleerimise vallas.
